Jander Lapmaa on Helmese juhtivarendaja, kes on noortele koodikirjutajatele mentoriks ja suunanäitajaks. Kaheksa aastat tagasi asus ta Helmesesse tööle otse IT-Kolledžist. Allpool jagab ta soovitusi tudengitele, kes plaanivad samuti oma karjääri pikemalt IT-valdkonnaga siduda.
Pööra tähelepanu ka IT-baasainetele, isegi kui need igavavõitu tunduvad
Mina keskendusin ülikoolis ainult ainetele, kus programmeerida sai. Ei pööranud kuigivõrd tähelepanu tarkvara tehnikat ja agiilset tööviisi käsitlevatele ainetele ja tundsin nendest teadmistest õige varsti puudust.
Väikeste projektide puhul piisab täiesti koodikirjutamise oskusest. Kui aga võetakse ette keerulisemad projektid, on probleemide õige määratlemine ja meeskonna töö koordineerimine üliolulised. Muidu võib kergesti juhtuda, et teed tehniliselt supertäiuslikku, aga kliendile kasutut asja.
Võta ette erinevaid hobiprojekte, kus saad rahus eksida ja harjutada
Kõik infotehnoloogiaga seotud hobiprojektid, olgu selleks mängude loomine, targa kodu lahenduste väljanuputamine, oma veebilehe tuunimine või miski muu, annavad hea võimaluse teooriat praktikas järgi proovida. Ehitades oma hobiprojekte, tahavad inimesed tavaliselt luua kvaliteedi mõttes kõige kõrgemat ja lihvitumat taset. Nad on valmis panustama oma aega ning lisama rohkem funktsioone kui hädapärast vajalik – see on superhea koht õppimiseks.
Iseõppimine on hea. Ülikool annab laiapõhjalisemad teadmised
Kui õpid iseseisvalt, õpid tavaliselt ühte kitsast asja – näiteks React. Ülikool annab aga hea laia vundamendi. Juuniorit on uue asjaga kokkupuutumisel lihtsam aidata siis, kui tal on baasteadmised olemas.
Samas, iseseisev täiendav õppimine on suurepärane nii kooli ajal kui ka töö kõrvalt. Ametisse asudes hakatakse kasutama konkreetset raamistikku või programmeerimiskeelt. Sel puhul on väga suureks abiks vastava veebipõhise kursuse läbi tegemine, et kiirendada oma arengut.
Väldi „I don’t know why it works“
Levinud programmeerijate nali on, et copy-sin Stack Overflow-st tüki koodi või muutsin ühe plussmärgi miinuseks ja katkine programm läks tööle, aga ei tea miks. Oma koodis olevat loogikat peab mõistma ning kasutatavaid tööriistu ja raamistikke tundma. See suurendab nii edu võimalust kui ka enesekindlust. Kõige parem on õppida teistelt tiimi liikmetelt asjade üle üheskoos arutades.
Tööle kandideerides on kõige tähtsam Sinu suhtumine
Ehkki nooremarendajate esmaseks edu aluseks on tehnilised oskused, on inimese pealehakkamine ja töösse suhtumine üliolulised. Nooremarendajaid värvates keskendume me teoreetiliste teadmiste kõrval ka sellele, kas inimesel on kirg programmeerida, kui taiplik ta on ja kas ta suudab asjad ära teha. Kui soovid, loe siit, mida silmas peame.
Test ülesannet lahendades näita oma parimat külge ja hoolsust
Esimene mulje värbamise tehnilisele poolele jääb test ülesandest. Erilist tähelepanu tasub pöörata funktsionaalsetele nõuetele ja plusspunkte saab sellest, kui küsida täpsustavaid küsimusi enne ülesande lahendama asumist. Sageli kasutatakse ülesande lahendamisel liiga keerulist või liiga lihtsat tehnilist luustikku. Insenerile kohaselt tuleb töö lahendamiseks leida just piisav ülesehituse keerukus. Testülesannetes esineb tihti rohkelt bug’e, seega on oluline kasutada nii manuaalset kui ka unit testimist, viimase puhul annab see kindlasti tööle plusspunkte.
Sinu suur karjäär saab alguse igast väikesest tööjupist
Selleks, et saada võimalusi suuremaks vastutuseks ja usalduseks, tuleb kõigepealt näidata enda kvaliteeditaset ka väikestes tööjuppides, mida saab teha hoolikalt-hooletult, läbimõeldult-läbimõtlemata. Usalduse saavutamine ei sõltu ühe päeva otsustest vaid on pikk töö. Jõudu ja järjepidevust Sulle selles!